Minu meelest on maailma kõige maitsvamad marjad muulukad. Olen nedega tuttav lapsepõlvest saati ja ootan marjade, õigemini ebaviljade valmimist igal suvel pikisilmi. Kuid üsna tõenäoliselt on neid, kes pole oma elu jooksul muulukat suhu pista saanud ja isegi neid, kes sellise hõrgutise olemasolust mitte midagi ei tea. Sest see lihtsalt pole nii tuntud taim ega kasva igal pool.
Meil siin Hiiumaal kruusase maa peal on “muulukapõlde” siin ja seal. Kes vähegi viitsib looduses ringi uidata omapäi ja ilma autota (selle viimasega kihutad igatahes kõigest heast lihtsalt mööda), see leiab juuli kesel valmivad marjad igatahes üles.
Nagu iga taim tahab vahetevahel puhata, nii pole ka muulukaid mitte igal suvel võimalik suhu pista. Aga kui neid eile polnud, siis homme on. Eelmisel suvel (2014) nägin muulukaid… – no tegelikult ei näinudki. Juuni oli liiga külm, juuli liiga palav ja sellele viljale see kohe kuidagi ei sobinud. Tänavused ilmad on muulukale justkui loodud. Ei liigset külma ega kuuma, parasjagu vihma ja päikest. Marju on palju. Viitsi ainult korjata.
Mina viitsin. Nii korjata kui puhastada, ehkki viimane on ikka üsna tüütu töö. Muulukaid võib süüa ka koos tippu katva kihnuga (tupplehtede jäänused), kuid see varjutab veidi marja hõrku maitset.
Muulukad.
Korjasin täna muulukaid 900 grammi. Poolteist tundi korjamist ja sama palju aega puhastamist. Puhastamisel võtsin appi pintsetid. Küüntega saab kihnu ka kätte, aga kui seda teha poolteist tundi järjest, on valus pöidlaots garanteeritud. Metall seevastu protesti ei tõsta ja valu ei tunne.
Pistsin puhastatud marjad külmikusse. Homme hommikul ootab mind ees delikatess-smuuti muulukatest, banaanist, laimist ja mõtlen, et lisaks veidi võilillemett või kondenspiima. Ma pole veel otsustanud. Eks hommikul selgub 😉 .
Tere hommikust!
Muulukasmuuti joomiseks kõlbab klaasiks vaid parimast parim – Villeroy & Boch. Lisasin ikkagikondenspiima, mesi jääb järgmiseks korraks.
Muulukasmuuti.
