Pitsilise kattega kotike

May 18th, 2012

Vot sellise kotikese tegin – pitsilise kattega. Mustri nuputasin ise kokku, sest ühestki raamatust sobivat ei leidnud. Pitsilise katte kudusin enne valmis. Siis kudusin koti (sarnaselt käpikule), ühendades pitskatte alt, külgedelt ning lõpuks ka ülevalt jooskvalt töö käigus. See tähendab, et ühtegi nõelapistet ma kahe erineva osa ühendamisel ei teinud.

Pitsilise kattega kotike

Pitsilise kattega kotike.

Järgnes paela punumine kaheksa lõngaga. Ning lõpuks õmblesin paela koti külgede peale kinni.

Kaheksa lõngaga punutud pael.

Ainult Ilusad Asjad käsitööleht nr 1

May 4th, 2012

Ainult Ilusad Asjad käsitööleht nr 1

Mul on suur rõõm teile teada anda, et olen valmis saanud oma käsitöölehe esimese numbri:

Ainult Ilusad Asjad. Kirimustri ja palmikutega sõrmikud koos mustrilehe ja tööjuhendiga.

Tööjuhend on ohtra pildimaterjaliga illustreeritud ja peaks abiks olema ka neile, kes varem sõrmikuid kudunud ei ole, kuid seda teha tahaks.

Uusi ja toredaid kindamustreid on minu arvutisahtlis avaldamisootel veelgi ja järgmine lehenumber juba tegemisel. Kuid mõtetes mõlgub erinevaid huvitavaid projekte ja läbi AIA käsitöölehe tahan need edaspidi teieni tuua. Just nimelt ühe projekti kaupa, sest nii saab tööjuhendi teha märksa põhjalikuma ja selgema.

AIA käsitööleht ilmub elektroonilisena ja osta saab seda loomulikult raamatute e-poodidest :)

Tikand terveks!

May 1st, 2012

Kaks aastat tagasi tikkisin Airile mantlisaba. Kandmise käigus iga asi kulub ja ei jäänud see tikandki puutumata.

parandus1

Kannatada saanud tikand.

Natuke nikerdamist ja kõik on jälle korras.

parandus2

Jälle terve!

Kõlapaela muster

April 29th, 2012

See on eile kootud kõlapaela muster.

Kõlapaela muster

Kõlapaela muster

Elukestev õpe ehk kuidas ma täna targemaks sain

April 28th, 2012

Kalamehe varustuse hulka kuulub ilmselt palju toredaid ja kasulikke asju. Päris täpselt ei tea, ma pole seni veel selle ala vastu huvi tundnud, ehkki kala söön väga hea meelega. Ilmselt isegi rohkem, kui üks keskmine Eestimaa inimene. Õrnsoola heeringas on minu külmkappi saanud vist suisa alalise sissekirjutuse. Kui üks ära läheb (loe: ära söödud saab), tuleb järgmine.

Aga üks kalamehe vidin on kasulik ka minusugusele. Eriti kõlapaela kudumisel. Ja nüüd sellest, mida ma täna nimetan elukestvaks õppeks.

Kimp välja mõõdetud kõlapaela lõngu oli ammu ootel, et saaks kokku kootud. Täna võtsin ette, mõtlesin värvide ja mustri peale. Eile küsisin ühelt kalamehelt, et mis on selle vidina nimi, mis VIST käib landi otsa. Sain vastuseks, et – jaa selline vidin on olemas ja nimetatakse pööraks. Täitsa loogiline.

Täna käisin vastavas poes ja hoolimata sellest, et müüjatütarlaps vaatas mulle esiti otsa suure küsimärgiga pilgus, leidsime koos pööradepaki üles ja mina tulin õnnelikuna koju tagasi.

Siis läks lahti. Panin pöörad vana, kõveraks painutatud varda peale, mille otstesse keerasin konksud, et seda saaks kuhugi ja kuidagi kinnitada (näiteks suurte haaknõelte abil tugitooli selja külge) ja lükkisin sinna pöörad kaheteistkümne kõla lõngade jaoks – 24 tk, kaks iga kõla lõngade tarbeks. Siis panin lõngad paika, seadsin need kõladele, sättisin mustri õigeks ja hakkasin kuduma.

Aga kolmanda kõlade keeramise juures sain aru, et olin päris tüütusse ja sügavasse ämbrisse astunud. Minu teadmine/mälestus nendest pööradest pärines üsna mitme aasta tagant ja loomulikult ei viitsinud ma hakata seda netilehte taga otsima, kust info minuni jõudis. Laisk nagu ma olen…

Mis juhtus? Juhtus see, mis ka ilma pööradeta, kimpu seotud lõngade puhul juhtub – kõlasid ühtpidi keerates lisandub kõlade taga neile aina keerdusid juurde. Ma oleks pidanud ühe kõla lõngad panema ühele pöörale. Vot nii.

Kõlapaela sünd

Kõlapaela sünd

Uskuge, seda ei unusta ma kunagi ja järgmiste paelte kudumisega on elu lihtsam. Ma ei kahetse, et ämbrisse astusin. Pael tuli sellest hoolimata ilus ja selle edasine käekäik on juba teada. Kui vormistatud saab, näitan teile ka.

Kõlapael

Kõlapael

Ehtekotike

April 22nd, 2012

Vahelduseks kudumisele heegeldasin ühe pisikese ehtekotikese. Korralikult vooderdatud ja puha. Rohkem polegi praegu midagi lisada :)

Ehtekotike

Ehtekotike

Peenikesed vardad

April 11th, 2012

Kui me Eloga oma esimest raamatut (Eesti kindakirjad, Tammerraamat 2007) tegema hakkasime, ostsin endale hullult peenikesed vardad – 1,25 mm. Oli vaja kaanepilti ja minu süda ei lubanud kuidagi, et näidis oleks kootud jämedate varrastega.

peenedvardad2

Peenikesed vardad kindas aastal 2007.

Pärast seda panin need oma käsitööriistade kasti. Hoian töövahendeid jumestuskunstnike kohvris. Seda on hea kaasa võtta. Panen lukud pealt kinni, võtan näpu otsa ja sõidan näiteks Hiiumaale. Ma ei pruugi seda saarel lahti võtta, aga samas ei tunne end ka ära lõigatuna võimalusest meelistegevusega aega viita. Alumisse sahtlisse mahub lõngatokk või -kera lahedalt koos pooliku tööga ära ja võib muudki kaasa võtta.

kast

Käsitööriistade kast.

Ostsin eile Kristi Jõeste ja Kristiina Ehini uhiuue raamatu KIRJATUD TEEKOND. Kristi kirjutab, et tema lemmikvardad on 1,5 mm. Minul on seni olnud 2 mm. Võtsin nüüd imepeened vardad kastist välja ja tegin proovi, kas kannatan ära, et kudumine nii hõlpsalt ja kiiresti ei edene kui tavaliselt.

Pole hullu midagi. Edeneb. Ja ega siis kuhugi kiiret ole. Koepind tuleb ilus ja tihe.

peenedvardad

Peenikesed vardad kindas aastal 2012.

Raamat on ilus.

——–

PS! Samal õhtul. – Käisin tänagi otsimas, aga millegipärast 15 cm pikkusi peenikesi vardaid alla 2 mm müügil ei ole. Õigemini on üks komplekt, mis koosneb viie erineva jämedusega sukavarrastest, mingist imemeaterjalist (ei küsinud täpsemalt järgi), maksab veidi üle 40 euro. Pelgasin paljuks, ehkki kesta võiksid need minu elu lõpuni. Võimalik, et ostan kunagi.

Aga et 20 cm pikkused vardad on, tõtt-öelda, minu jaoks kinda kudumiseks ebamugavad, siis hammustasin tangidega nende otsast 5 cm maha ja lihvisin otsad Gotlandilt toodud luisu peal koonusjaks. Muidugi on vardaotsad mõnda aega nüüd pisut tihked libisema, aga pikkus on hea ja ülejäänu saab töö käigus oma õige lihvi kätte.

Üks pisidetail veel – minu varrastekomplekti otsad olid nii teravad, et hakkasid juba pelgalt randmeosa kududes vasaku käe nimetissõrmele valusalt mõjuma. Harjumise asi muidugi ka, aga ikkagi.

Helmestega pross

April 6th, 2012

Äsja pressi alt vabastatud, täitsa uus helmestega pross. Täna tegin. 4×4 cm.

Helmestega pross

Helmestega pross

Jokker

March 20th, 2012

Viis aastat tagasi (2007) teostas Kalevi Kammerkoor üsna hullu projekti – mängukaartide pakk. Mina olin, nagu ikka, graafilise kujundaja rollis. Ei tea kust hakkasid lahti rulluma mustrid, mis hiljem sobitusid erinevate tegelaskujude foonideks. Kaardipaki visuaali põhiideeks pidi algselt olema mütoloogiliste tegelaste kujutamine, kuid töö käigus mõte muteerus ja asi kujunes lõbusaks ettevõtmiseks.

Otsisin täna oma mustvalged graafilised tušši-viltpliiatsi joonistused välja ja niisugused nad on:

Kaardigraafika

Kaardigraafika 1–4

Kaardigraafika

Kaardigraafika 5–8

Ma ei joonistanud neid kodus ega tuugalt laua taga. Vast paar vaid. Ülejäänud kirjutasin üles praami peal Hiiumaale sõites. Poolteist tundi merel… Ühest küljest hirmus tüütu aeg. Teisest küljest, kui on-mida-teha, kasulik aeg teatud asjade tegemiseks. Nii mõnigi sõrmkinnas on selle aja jooksul peaaegu küpseks kootud.

Et teile veidikenegi anda ettekujutust, millised KK-Koori kaardipaki kaardid välja näevad, saan vaid esitleda ennast, kartmata kellegi pahameele alla sattuda. Eks iga vaataja fantaasia joonistab nüüd ise täpselt nii palju juurde, kui tema rikutuse aste lubab :)

Jokker. Üks neljast.

Jokker. Üks neljast.

Kaadipakke, kel huvi, on veel võimalik saada. Vt koori kodulehte.

Mobiilikotike

March 15th, 2012

Esimene triibukanga tükike on oma asukoha leidnud. Kotikese tagumine külg on asfaldihallist käsitöövildist.

Mobiilikotike

Mobiilikotike