Kommitegu

November 29th, 2014

Pole ma mingi eriline magusasõber, aga vahetevahel tuleb ikka isu peale.

Elus esimest korda mõtlesin ise kommid teha. Kolasin natuke netis ja lappasin riiulis olevaid kokaraamatuid. Ühtegi sellist retsepti, mis oleks kohe muljet avaldanud, ma ei leidnud. Kui pole, tuleb ise teha. Aluseks võtsin Pille Petersoo Nami-Nami kokaraamatust kahe maiuse retseptid ja mikserdasin neist oma variandi kokku.

Seda suurt hulka komme ma muidugi kõike ise ära ei söö. Et ees ootab külla minek, siis suurem osa kommidest lähevad kingituseks.

Sidruniküpsise-toorjuustu-brändikommid

Sidruniküpsise-toorjuustu-brändikommid

Sidruniküpsise-toorjuustu-brändikommid. Need mõned jätsin endale.

50 tk

  • 1 pk (165 g) sidruniküpsiseid
  • 1 pk (190 g) maitsestamata toorjuustu
  • 3 dessertlusikatäit kakaopulbrit
  • 100 gr võid
  • 5 dessertlusikatäit brändit (Aramis)
  • 4 tl suhkrut
  • 1 pudelike mandliessentsi
  • 4 dessertlusikatäit seesami- ja linaseemnesegu
  • 200 g tumedat šokolaadi Bitter
  1. Rösti seemned kergelt, sega neid pidevalt, et ei läheks kõrbema. Seemned hakkavad kuumal pannil praksuma ja laiali lendama. Hoia panni kohal kaant (ära pane seda panni peale), et seemned kukuks pannile tagasi.
  2. Purusta küpsised köögikombainis peeneks.
  3. Pane kõik ained kaussi ja sega lusika (üsna raske) või käega ühtlaseks massiks.
  4. Jaga mass umbes komeks, pane iga osa eraldi küpsetupaberi vahele, mulju mass pikaks vorstiks. See jääb umbes 3 cm käbimõõduga.
  5. Pane paberitorud külmkappi hanguma, näiteks üle öö.
  6. Hommikul lõika kommivorstid paberis 1–2 sentimeetri paksusteks seibideks.
  7. Sulata šokolaad vesivannis.
  8. Kata lõikelaud või mõni muu alus, mis mahub külmkapiriiulile, küpsetupaberiga.
  9. Haruta seibide ümbert paber, vormi palliks ja kasta vedela šokolaadi sisse. Pane alusele ja pista külmikusse. Iga kommi peale võid asetada näiteks mandlilaastu.

NB! Toorjuustu sisaldavad kommid ei ole mõeldud pikaajaliseks säilitamiseks. Kui kommidest brändi välja jätta, võib neid anda ka lastele.

joon450

Kraede lainel

November 12th, 2014

Olen kraede lainel. Asi sai alguse oktoobri lõpupoole, kui tuli tellimus punasele heegeldatud pitskraele. Selle eeskujuks on üks teine varem tehtud krae, mis oli samuti tellimus. Kuna ma tookord mustrit üles ei kirjutanud, siis täpselt samasugust ei saanud teha, aga midagi lähedast tuli siiski.

Heegeldatud pitskrae.

Heegeldatud pitskrae, sakitippudes punased klaashelmed.

Kaks kraed kõrvuti.

Kaks kraed kõrvuti.

Tellija jäi oma kraega väga rahule. Rõõm minugi poolel.

Ja siis võtsin ette järmise, ja järmise, ja järgmise… Need kolm on müügis. Ostusoovi korral kirjuta aia@disainistuudio.ee

Brügge pitsi tehnikas heegeldatud krae.

Brügge pitsi tehnikas heegeldatud krae valgete pärlmutter klaashelmestega.

Brügge pitsi tehnikas heegeldatud teksasinine krae.

Brügge pitsi tehnikas heegeldatud teksasinine krae.

Brügge pitsi tehnikas heegeldatud krae.

Brügge pitsi tehnikas heegeldatud musta ääristusega punane krae, sakitippudes asfaltmustad tahulised klaashelmed.

joon450

Tegemisi septembrist tänaseni

October 22nd, 2014

Täna tuleb vähe juttu ja palju pilte esemete valmimisjärjekorras.
Alustagem siis:

Kleidipits klaashelmestega

Kleidipits klaashelmestega. Detail.

Pluusipits

Pluusipits. Detail.

Pajalapid

Pajalapid topeltheegeldustehnikas. Täditütrele.

Pajalapid

Pajalapid topeltheegeldustehnikas. Naabrinaisele.

Müts nr 92

Müts nr 92

Müts nr 91

Müts nr 91

Sõrmikud nr 22

Sõrmikud nr 22. Annetus Hiiumaa Käsitöömeistrite maja renoveerimisfondi.

Müts nr 93

Müts nr 93. Sõbrale. Komplektis allolevate sõrmikutega.

Sõrmikud nr 23

Sõrmikud nr 23. Sõbrale. Komplektis ülaloleva mütsiga.

Aplikatsiooniga kott

Aplikatsiooniga kott EheEesti veebipoele.

Pitsiga müts (nr 94)

Pitsiga müts (nr 94). Tuttava tütrele.

Pika randmega poolkindad

Pika randmega poolkindad. Sõbrale.

Seto pitsid koorikleidile

Seto pitsid koorikleidile.

Potikoogid

August 19th, 2014

Oliiviõlis küpsetatud potikoogid VILMA pitsapõhjapulbrist

See oli eksperiment. Disaineriaju hakkas taas köögis tööle.

Retsepti sisse mahtus:

  • 1 kollane muna
  • umbes 1 dl keefiri (või veidi vähem, ei mõõtnud täpselt)
  • õige pisut soola
  • näpuotsaga roheliste ürtide segu (kuivataud tilli, peterselli, majoraani ja veel midagi)
  • näpuotsaga küüslaugupipart
  • VILMA pitsapõhjapulbrit
  • oliiviõli

1. Klopi muna lahti.
2. Kalla keefir lisaks ja sega.
3. Puista segusse ürdid ja sool.
4. Lisa pitsapõhjapulbrit nii palju, et tainas saaks hapukoore paksune. Kindlam on jahusegu lisada jupikaupa kui ühekorraga.

Tainas

Tainas

5. Kalla poti põhja umbes 1 cm paksune kiht õli ja kuumuta 200 kraadini.
6. Tõsta supilusikaga tainas potti vastavalt nii mitu korda, kui palju kooke poti põhja mahub.

Koogid potis.

Koogid potis.

7. Lase kooke aeglaselt küpseda, et need ei jääks keskelt tooreks.
8. Keera koogid õlis ümber, kui üks pool on kuldne.

Küpsenud kook.

Küpsenud kook.

Koogid serveerituna.

Koogid serveerituna.

Süüa võib neid kooke nii magusa kui soolase lisandiga, nagu kellelegi parasjagu meeldib.

Mulle meeldisid juust ja värsked metsamarjad.

joon450

Laua lugu

July 31st, 2014

Möödunud aastal installeerisin majakese ehitusest üle jäänud vintskapi nurgapaneelid tuppa nurgalaudadeks. Üks n-ö köögipoolele ja teine toa poolele. Tänu täditütrelt saadud vana, kuid toimiva külmkapi Saratov saamisele, tõstsin köögipoole nurga ülespoole ja see toimib hästi.

Aga toa nurgalaud kasutust senini õieti ei leidnud. Hädasid oli ja ma ei hakka neid siin praegu üles lugema.

x

Toapoolne nurgalaud.

Kruvisin nurga lahti ja tõstsin ülespoole, et sinna panna seni põrandaruumi enda alla võtnud kohvri, pappkasti, milles on riided, trellikohvri jm.

Nurgalaud üleval ja kasulik.

Nurgalaud üleval ja kasulik.

Kui vajalikku lauda ei ole, on selle saamiseks mitu võimalust.

  1. Võib helistada sugulastele ja küsida, ega neil parasjagu mõnda lauda üle ei ole. Nii ja niisuguste mõõtudega.
    Üsna tõenäoline on, et kui laud leidub, kasutatakse seda ise või on valede mõõtudega.
  2. Sõita jalgrattaga Kärdlasse mööblipoodi ja osta kalli raha eest.
    Muidugi juhul, kui üldse soovidele vastav laud poes olemas on. Sport on tehtud (edasi-tagasi ca 28 km), lauda endiselt pole. Ja kui laud on, siis peab hakkama transporti otsima.
  3. Sõita Putkastesse Samaaria taaskasutuspoodi, vaadata varud üle ja osta sobiv.
    Tõenäoliselt on jälle sport tehtud (edasi-tagasi ca 40 km) ja laud puudub. Sama eelmise punktiga – kui laud on, peab hakkama transporti otsima.
  4. Sukelduda internetti ja tellida laud.
    Kindlasti leiab, ja võibolla ka normaalse raha eest. Kuid ootama peab kaua ja selle aja peale on suvine lauahädavajadus otsas.
  5. Vaadata isiklikud puitmaterjalide varud üle, teha veidi mõõdistamisi ja hakata tööle.

Seda viimast ma tegingi, sest ükski eelmine variant ei sobinud mitte.

Laua valmimine võttis aega umbes 3 tundi ja selle sisse mahtus ka pooletunnine käik venna juurde, et pesta maha päeva jooksul kehale kogunenud higikiht. Alustasin kell neli, nüüd on veerandtund üle seitsme ja seda siin panen kirja juba uue laua taga. Raha ei kulunud seekord sentigi ja see laud teenib mind ilmselt päris pikka aega.

Laud valmib.

Laud valmib.

Laud on imekerge ja kui mul tuleb tahtmine minna põõsa alla tööd tegema, siis hadrin selle kaenlasse ja lähengi.

Minu toakese asjalik ja magamise pool on nüüd niisugune.

tuba

Tuba.

joon450

Kohvimasina lugu

July 25th, 2014

Eelmisel suvel (2013) oma metsaonnis hommikuti pätikohvi juues, hakkasin mõtlema sellele, kuidas teha kohvi nii, et pärast ei peaks tassi põhja ladestunud kohvipaksu sealt välja rookima. Saaks kuidagi lihtsamalt.

Ostsin nr 2 kogvifiltrid, aga esialgu olid need kasutud, sest põhi läks filtrit tassist välja tõstes lupsti lahti ja puru langes ikkagi põhja.

Uus idee – õmblesin filtrid õmblusmasinaga servast ja põhjast läbi. Sellest oli kasu. Filtri sain tassist välja tõsta, katki ei läinud. Kuid ilmnes uus probleem. Vesi on ju kuum ja minu õrnad sõrmeotsad suutsid kuuma veega läbi imbunud kohvifiltrit vaevu nii kaua kinni hoida, kuni kogu vesi kohvist läbi niriseb.

Olen kaks nädalat olnud taas metsaonnis (2014). Nädal tagasi ostsin poest lehtri, pistsin selle otsapidi tassi, kohvifiltri selle sisse ja – etskae – kohv nirises tassi ja minu sõrmed kuuma käes kannatada ei saanud. Nojah, tore on, aga nirisemine võiks toimuda ju nii, et ma ei pea ka lehtrit hoidma. Hoitagu!

Disaineriaju hakkas täna täistuuridel tööle. Võtsin mõned mõõdud ja asusin tegutsema. Koukisin voodi alt välja möödunud aastal kempsu ja kastide ehitamisest järele jäänud vineerijupid. Võtsin välja vajalikud tööriistad ja tulemus on siin nüüd teie ees.

 

Detailid

Detailid

Riputasin selle pildi ka näoraamatusse üles, aga äraarvamismäng õiget tulemust ei toonud. Loodan, et nuputajatel oli rõõmu ikkagi, et suures palavuses vahepeal veidi ajusid ragistada sai. Selle töö juures ei pea ju üldse liigutama, nii et higistamist pole vaja karta.

Kohvimasin koos

Kohvimasin koos

 

Kohvimasin töös

Kohvimasin töös

Minu kohvimasinal on mitu head omadust.

  1. See ei võta mitte tilkagi kütust.
  2. Selle saab kokku panna ja kuhu iganes kaasa võtta.
  3. Kohvitass on pärast kohvi joomist puruvaba.
  4. Selle masina sisse ei ladestu katlakivi.

Nüüd võiks ju küsida, et miks ma ei osta sellist kohvimasinat nagu normaalsed inimesed. Vastus on – ei taha. Juba nende ülemise nelja hea omaduse tõttu. Veekeedukann on mul olemas ja sellest piisab. Mulle meeldib nii. :)

joon450

Pühalepa põll

July 3rd, 2014

Suures tikkimishulluses oli hädasti vaheldust vaja. Kuna mu rahvariidekomplekti põll ja käised olid juba veidi väsinud (loe: napiks jäänud), siis pühendasin pisut aega endale. Pühalepa põlle pitsimustrid on minu peas sündinud ja arvutis talletatud. Seega saab edaspidi koopiaid teha. See siin on aga originaal:

joon450

Pühalepa põll

Pühalepa põll

joon450