Potikoogid

August 19th, 2014

Oliiviõlis küpsetatud potikoogid VILMA pitsapõhjapulbrist

See oli eksperiment. Disaineriaju hakkas taas köögis tööle.

Retsepti sisse mahtus:

  • 1 kollane muna
  • umbes 1 dl keefiri (või veidi vähem, ei mõõtnud täpselt)
  • õige pisut soola
  • näpuotsaga roheliste ürtide segu (kuivataud tilli, peterselli, majoraani ja veel midagi)
  • näpuotsaga küüslaugupipart
  • VILMA pitsapõhjapulbrit
  • oliiviõli

1. Klopi muna lahti.
2. Kalla keefir lisaks ja sega.
3. Puista segusse ürdid ja sool.
4. Lisa pitsapõhjapulbrit nii palju, et tainas saaks hapukoore paksune. Kindlam on jahusegu lisada jupikaupa kui ühekorraga.

Tainas

Tainas

5. Kalla poti põhja umbes 1 cm paksune kiht õli ja kuumuta 200 kraadini.
6. Tõsta supilusikaga tainas potti vastavalt nii mitu korda, kui palju kooke poti põhja mahub.

Koogid potis.

Koogid potis.

7. Lase kooke aeglaselt küpseda, et need ei jääks keskelt tooreks.
8. Keera koogid õlis ümber, kui üks pool on kuldne.

Küpsenud kook.

Küpsenud kook.

Koogid serveerituna.

Koogid serveerituna.

Süüa võib neid kooke nii magusa kui soolase lisandiga, nagu kellelegi parasjagu meeldib.

Mulle meeldisid juust ja värsked metsamarjad.

joon450

Laua lugu

July 31st, 2014

Möödunud aastal installeerisin majakese ehitusest üle jäänud vintskapi nurgapaneelid tuppa nurgalaudadeks. Üks n-ö köögipoolele ja teine toa poolele. Tänu täditütrelt saadud vana, kuid toimiva külmkapi Saratov saamisele, tõstsin köögipoole nurga ülespoole ja see toimib hästi.

Aga toa nurgalaud kasutust senini õieti ei leidnud. Hädasid oli ja ma ei hakka neid siin praegu üles lugema.

x

Toapoolne nurgalaud.

Kruvisin nurga lahti ja tõstsin ülespoole, et sinna panna seni põrandaruumi enda alla võtnud kohvri, pappkasti, milles on riided, trellikohvri jm.

Nurgalaud üleval ja kasulik.

Nurgalaud üleval ja kasulik.

Kui vajalikku lauda ei ole, on selle saamiseks mitu võimalust.

  1. Võib helistada sugulastele ja küsida, ega neil parasjagu mõnda lauda üle ei ole. Nii ja niisuguste mõõtudega.
    Üsna tõenäoline on, et kui laud leidub, kasutatakse seda ise või on valede mõõtudega.
  2. Sõita jalgrattaga Kärdlasse mööblipoodi ja osta kalli raha eest.
    Muidugi juhul, kui üldse soovidele vastav laud poes olemas on. Sport on tehtud (edasi-tagasi ca 28 km), lauda endiselt pole. Ja kui laud on, siis peab hakkama transporti otsima.
  3. Sõita Putkastesse Samaaria taaskasutuspoodi, vaadata varud üle ja osta sobiv.
    Tõenäoliselt on jälle sport tehtud (edasi-tagasi ca 40 km) ja laud puudub. Sama eelmise punktiga – kui laud on, peab hakkama transporti otsima.
  4. Sukelduda internetti ja tellida laud.
    Kindlasti leiab, ja võibolla ka normaalse raha eest. Kuid ootama peab kaua ja selle aja peale on suvine lauahädavajadus otsas.
  5. Vaadata isiklikud puitmaterjalide varud üle, teha veidi mõõdistamisi ja hakata tööle.

Seda viimast ma tegingi, sest ükski eelmine variant ei sobinud mitte.

Laua valmimine võttis aega umbes 3 tundi ja selle sisse mahtus ka pooletunnine käik venna juurde, et pesta maha päeva jooksul kehale kogunenud higikiht. Alustasin kell neli, nüüd on veerandtund üle seitsme ja seda siin panen kirja juba uue laua taga. Raha ei kulunud seekord sentigi ja see laud teenib mind ilmselt päris pikka aega.

Laud valmib.

Laud valmib.

Laud on imekerge ja kui mul tuleb tahtmine minna põõsa alla tööd tegema, siis hadrin selle kaenlasse ja lähengi.

Minu toakese asjalik ja magamise pool on nüüd niisugune.

tuba

Tuba.

joon450

Kohvimasina lugu

July 25th, 2014

Eelmisel suvel (2013) oma metsaonnis hommikuti pätikohvi juues, hakkasin mõtlema sellele, kuidas teha kohvi nii, et pärast ei peaks tassi põhja ladestunud kohvipaksu sealt välja rookima. Saaks kuidagi lihtsamalt.

Ostsin nr 2 kogvifiltrid, aga esialgu olid need kasutud, sest põhi läks filtrit tassist välja tõstes lupsti lahti ja puru langes ikkagi põhja.

Uus idee – õmblesin filtrid õmblusmasinaga servast ja põhjast läbi. Sellest oli kasu. Filtri sain tassist välja tõsta, katki ei läinud. Kuid ilmnes uus probleem. Vesi on ju kuum ja minu õrnad sõrmeotsad suutsid kuuma veega läbi imbunud kohvifiltrit vaevu nii kaua kinni hoida, kuni kogu vesi kohvist läbi niriseb.

Olen kaks nädalat olnud taas metsaonnis (2014). Nädal tagasi ostsin poest lehtri, pistsin selle otsapidi tassi, kohvifiltri selle sisse ja – etskae – kohv nirises tassi ja minu sõrmed kuuma käes kannatada ei saanud. Nojah, tore on, aga nirisemine võiks toimuda ju nii, et ma ei pea ka lehtrit hoidma. Hoitagu!

Disaineriaju hakkas täna täistuuridel tööle. Võtsin mõned mõõdud ja asusin tegutsema. Koukisin voodi alt välja möödunud aastal kempsu ja kastide ehitamisest järele jäänud vineerijupid. Võtsin välja vajalikud tööriistad ja tulemus on siin nüüd teie ees.

 

Detailid

Detailid

Riputasin selle pildi ka näoraamatusse üles, aga äraarvamismäng õiget tulemust ei toonud. Loodan, et nuputajatel oli rõõmu ikkagi, et suures palavuses vahepeal veidi ajusid ragistada sai. Selle töö juures ei pea ju üldse liigutama, nii et higistamist pole vaja karta.

Kohvimasin koos

Kohvimasin koos

 

Kohvimasin töös

Kohvimasin töös

Minu kohvimasinal on mitu head omadust.

  1. See ei võta mitte tilkagi kütust.
  2. Selle saab kokku panna ja kuhu iganes kaasa võtta.
  3. Kohvitass on pärast kohvi joomist puruvaba.
  4. Selle masina sisse ei ladestu katlakivi.

Nüüd võiks ju küsida, et miks ma ei osta sellist kohvimasinat nagu normaalsed inimesed. Vastus on – ei taha. Juba nende ülemise nelja hea omaduse tõttu. Veekeedukann on mul olemas ja sellest piisab. Mulle meeldib nii. :)

joon450

Pühalepa põll

July 3rd, 2014

Suures tikkimishulluses oli hädasti vaheldust vaja. Kuna mu rahvariidekomplekti põll ja käised olid juba veidi väsinud (loe: napiks jäänud), siis pühendasin pisut aega endale. Pühalepa põlle pitsimustrid on minu peas sündinud ja arvutis talletatud. Seega saab edaspidi koopiaid teha. See siin on aga originaal:

joon450

Pühalepa põll

Pühalepa põll

joon450

Tikkimismaraton edukalt läbitud

July 3rd, 2014

Ahhoi! Olen elus ja terve. Tõsi, kilokest paar on puusadele lisandunud, aga küll see peale laulupidu saare peal metsatöödel eemaldatud saab. Selle pisiasja pärast ma ei murese.

Jaanuari lõpus alanud tikkimismaraton on nüüd läbi, laulupidu võib alata. Tikkisin ja õmblesin neljad käised – Rapla, Väike -Maarja, Viru-Nigula ja Viru-Jaagupi. Rääkigu tööd enda eest, mis siin ikka lobiseda.

Viru-Jaagupi käised

Viru-Jaagupi käised

Rapla käised

Rapla käised

Väike-Maarja käised

Väike-Maarja käised

Viru-Nigula käised

Viru-Nigula käised

joon450

Tikin, tikin, tikin…

February 13th, 2014

Laulupeoaasta on minule toonud kuhjaga tikkimistööd. Kolmed käised (kui enda omad arvestusest välja jätan) – Rapla, Väike-Maarja ja Viru-Nigula –  ja Muhu seelikuai. Täna hommikul mõtlesin, et võiks arvutitöö sootuks maha jätta, aga siis peaks vist osa hambaid suust varna riputama, sest ega see töö päriselt ära toida. Siis küll, kui makstaks arvutitööga samaväärselt. Kuid see on vaid ilus unistus. Või peaks oma töö väärtust rohkem kehtestama? Mõtlemisainest igatahes on!

Elo käiste tiknad.

Elo käiste tiknad.

Fragment.

Fragment.

Trikipliiats on minusugusele üks äraütlemata mõnus töövahend. Joonistad mustri kangale ja kui tikand on valmis, hajub joonistus mõne päeva jooksul täielikult.

See on aga väike näide minu vanatädi Ella tikkijakäekirjast. Tema tehtud tikandid on mulle alati meeldinud. Töö on peen ja puhas, ka tagantpoolt. Ta tikkis eranditult vaid ühekordse mulineega ja kasutas kvaliteetseid puuvillakangaid. Pitsid linikute ääres olid valitud vastavalt materjaliga kokkusobivad, õrnad ja õhulised. Mõned linikud on pärandusena jõudnud minu ema kätte.

Tädi Ella töö.

Vanatädi Ella töö.

joon450

Pidulik kleit

January 9th, 2014

Eile andsin üle, ja läks ka kohe käiku, sellise piduliku kleidi. Materjalid: veinipunane taft, pits, tüll, seemnehelmed, organzapael. Punane ja must kleit on eraldi ehk Aune sai kaks kleiti. Ja üpris tõenäoliselt saab punane hiljem täiendusi, et kandmisvõimalusi oleks rohkem.

Lisandiks kleidi juurde tegin ka kotikese ning kaelakee.

Pidulik kleit.

Pidulik kleit.

joon450