Ühel ilusal hommikul (14.07) potsatas minu postkasti kiri Küllilt USAs. Temal oleks selline soov, et tahaks saada rukkililledega tikandit oma pulmakleidile. Kas ma olen nõus selle töö ette võtma? Külli saatis paar fotot kleidist ja oramendist, mis originaalis kleidile pandud. Selle asemele peavad tulema rukkililled.
Loomulikult olin nõus. Kuidas saakski teisiti mõelda! Seda enam, et parasjagu samateemaline raamat teos ja sinna sisse vaja ka mõned fotod tikitud originaalidest panna.
Rukkilille õiemotiivi graafika oli juba olemas. lisasin mõned nupud, varreväädid, külgvaates õied ja lehed. Kavand sai selline:
Rukkililletikandi kavand
Esimene mure tekkis materjalidega. Millele tikkida, et alusmaterjal võimalikult vähe näha jääks. Mõtlesin kasutada õhukeseks pressitud valget käsitöövilti. Samale materjalile, kuid kollasele, tikkisin Muhu tanu. Paraku on seda saada vaid värvilisi, aga mitte valget. Mida teha?
Ja kust saada siidmulineed või niiti? Õnneks sellega ma oma pead väga ei vaevanud. Karnaluksis leidsin üles masintikandi niidid (Anchor). Uskumatu, aga nendega on ka käsitsi väga hea tikkida. Kes tõepoolest soovib neid kasutada, siis soovitan soojalt – ära osta tavalisest poest. Hinnavahe Karnaluksiga võrreldes on üüratu. Eriti, kui rullide kogus ületab 10 piiri.
Ja ikkagi. Ainult niidist ei piisa. Hoidsin siis silmad hoolega lahti, millele küll võiks tikkida, et see vastaks minu ja loodetavasti ka Külli ootustele. Siis nägin looritülli. Tõsi, esimese hooga lõin käega, et nii aukliku materjali sisse saab anult punumistehnikas tikkida.
Kaks sammu kangarullide vahel edasi liikudes (Karnaluksis on selle osakonna liikumispilu ainult peenikestele mõeldud) jäi teele ette kerge liimikorraga fliseliin. Jeee!!! Seda just vaja oligi. Looritüll + fliseliin ja tikkimiseks vajalik põhi olemas.
Tikandi algus
Fliseliin paistab parasjagu nii palju läbi, et selle alla pandud kavandi must joon on näha. Üllatus oli aga see, et pehme (vähemalt 3B) hariliku pliiatsiga on fliseliini peale väga hea joonistada. Mul polnud algusest peale plaanis kinni pidada kavandi täpsest kopeerimisest, seepärast joonistasin filseliinile vaid detailide väliskontuurid. Tikkimine on minu jaoks mõneti nagu maalimine või joonistamine. Silm ja käsi ütlevad, millal värvi vahetada ja kus kasutada heledat, kus tumedat tooni. Aga kavandit on ikkagi vaja 🙂
Kui esimesed kaks õit ja nupud valmis said, oli ka minu vasak käsi tikkimisraami hoidmisest lootusetult väsinud. Niimoodi pikalt ei toimeta. Nii peent raami, mis jalgadel seisaks, mul (veel) pole. Mine tea, äkki ühel hetkel soetan…
Vahetevahel ma ikka tänan seda suuresti kirutud nõuka-aega, et see õpetas mitte millestki tegema midagi. Või kasutama asju neile mittesihipärasel otstarbel 😀
Niisiis – mul on tikkimisraam (läbimõõt 18 cm), mida pikalt käes hoida on ebamugav. Ma tahan tikkida kauem. Ma tahan, et see raam oleks millegi küljes kinni. Ma tahan tikkides kasutada mõlemat kätt. Oi, kui palju soove. Kuidas asja lahendada.
Kummutisahtlis on neli väikest pitskruvi. Puutöömeeste abivahendid kuluvad marjaks ikka ära. Mul on kõrge vineerist taburett (75 cm põrandast), kah nõuka-aegne. Paneme kolm asja kokku – tikkimisraam, pitskruvid ja taburett. Ja tulemus on selline:
Abiline pitskruvi
Edasine tikkimine oli puhas rõõm.
Töö liigub jõudsalt edasi
Kõige raskem osa asja juures oli fliseliini ära lõikamine. Pidin pingsalt jäligima, et ma ei lõikaks tikandit ega tülli, vaid ainult fliseliini. Peen töö, aga sain sellega ikka hakkama. Mõned kohad jätsin siiski puutumata. Kuna tikand läheb valgele foonile, polnud pilli lõhkiajamine vajalik.
Rukkililled looritüllil
Võrdluseks kõrvale pilt tumeda taustaga tõestamaks, et ma kägu ei aja. Siin paistab fliseliini olemasolu hästi välja. Ja tüll muidugi ka.
Rukkililled tüllil
Tikandil kasutatud pisted:
- madal-, mähk- ja hääbepiste (äärisõied, õienupud, lehed)
- varspiste (varred)
- spiraal- ja prantsuse sõlmpiste (putkõied)
Täna on 31. jaanuar 2013. Sain foto, kus tikand on kleidil ja lisalilled peigmehe lipsul.
Rukkililled kleidil
