Mõnikord, ja üldse mitte harva, jääb näputöö teatud ajaks pooleli. Mul on see viga küljes. Liigagi. Nende halli ja punasega sõrmikutega on sama lugu. Alustasin juba kevadel, vahepeal oli igasugu muud tegemist ja nüüd siis otsustasin asja lõpuni viia. Hea on see, et panin algul mõlemad kindad kohe paralleelselt varrastele ja nii on kummagi kudumine kogu aeg samal kaugusel ja valmis saavad korraga.
Kuid – kerasid ei ole mitte neli vaid kaks. Kuidas see võimalik on? Lihtne. Ühe kinda jaoks jooksevad lõngad kerade seest, teise kinda jaoks väljast. Sellega, et lõngasid mitte lasta väga sassi minna, on natsa jälgimist, aga mingi ületamatu raskus see ei ole. Mulle igatahes väga meeldib, et mõlemad korraga valmivad.
Randmeosa on heegeldatud, muster pärineb minu peast.
Halli ja punasega sõrmikud
