Sain neljapäeval kiire tellimuse – 20. augustil Muhu tanu tarvis, sest rahvariietega koos olnu on kaduma läinud. Riiete kasutajal SUUR MURE kaelas.
Mulle meeldivad väljakutsed, eriti käsitööga seotud. Seega on tanu valmistamisega, nullist kuni tulemuseni, aega nädal. Kui saaks teha iga päev, poleks probleemi, aga ma pean vahepeal sõitma Hiiumaale. Ehkki oma käsitöökohvri kaasa võtan (tänud liikuvatele meigikunstnikele, kes sellist kohvrit oma töös kasutavad), siis pole kindel, et tikkimiseks aega jääb. Siin valminud detail:
Tikand Muhu tanule. Detail.
Tegelikult on aga tänane postitus seotud hoopis seenelkäiguga. Elo kutsus mind reedeks-laupäevaks Paluperre kaasa. Teekond sinna oli sajuta. Kohale jõudes läks aga kõik ümberringi märjaks ja see kestis peaaegu nii kaua, kui olime poolel tagasiteel Tallinna. Mõtlesime, et kui ei saja, läheme koduteel seenele. Ilmataat oli armuline ja astusime paaris kohas metsa sisse. Esimene kord oli enne meid keegi seal juba käinud. Peaaegu kõik ette juhtuvad seened olid varrelt maha lõigatud ja hullult ussitanud.
Järgmises kohas oli õnne. Me kumbki saime tubli õhtusöögi jagu pilvikuid. Plaanisin algul teha lihtsalt seenekastet, kuid nende puhastamise käigus hakkas mõte omasoodu liikuma ja lõpuks sai pilvikutest hoopis pasteet.
Hõrk pilvikupasteet röstsaial.
Pasteedi retsepti leiad siit.
