Kasutu seeliku uus elu

June 11th, 2011

Tuulasin täna ligi pool tundi oma kangavarudes. Mul oli vaja jupikest kangast jakikese jaoks. Mitte, et mul seda endal niiväga vaja oleks, aga Kalevi Kammerkoori naised kurdavad juba ammu – miks meil ei ole suvekostüüme?! Neli aastat tagasi tehtud must pikk Setu pitsiga (täpsustus: Setu pitsi ainetel heegeldatud, mitte originaal) kleit, on soojaga kanda paras katsumus.

Suvekostüümi kavandi tegin valmis juba aasta tagasi, aga isegi ei tea, miks ma seda kohe ei avalikustanud. Eks oma osa mängis siin vist masu ka. Igatahes peale esinemist Suvereporteri saates tuli teema taas päevakorda. Printisin kavandid paberile. Ja puhas rõõm – naised jäid tehtuga rahule.

Täna võtsin ette kostüümi lõigete tegemise. Kleidi ehk tegelikult pihikuga polnud muret. Olen sama lõiget erinevates modifikatsioonides ennegi kasutanud. Kõik toimis suurepäraselt. Hiljem on vaja vaid iga naise mõõtusid arvestada.

Aga jakiga olid lood hoopis keerulisemad. Ettekujutus lõikest minu vaimusilmas – mida vähem õmblusi, seda parem. Ega ma esialgse lõike joonistamisega väga puusse pannudki, tegin pärast vaid varruka kohad veidi ümber. Vähem väliskaart, langevam õlajoon.

Tulemus on selline.

Jakk

Jakk

Et tegemist on prototüübi, lõikekavandi ja minu isikliku jakikesega, näeb see tulevasest koorikostüümi jakist siiski veidi erinev välja. Kuid ma luban, et kui esimene originaal on valmis, saab seda ka siin näha.

Ah, jaa!. Mis puutub sellesse kõigesse kasutu seelik? Puutub nii palju, et ruuduline jakikangas oli enne seelik, mis minu seljas käis vaid paar korda ja võttis siis riiulis lihtsalt ruumi. Nii ruuduline kui punane kangas on linased.

Comments are closed.