Tuba on täis peaaegu-piparkoogilõhna. Ja seda kuu aega peale jõule. Millest küll?
Kas oled kunagi kotletitaignasse kaneeli seganud? Muidugi mitte. Kaneel käib kaneelisaia ja piparkoogi sisse. Elementaarne.
Aga mina teen vahetevahel mõningasi eksperimente ja kaneeliga kotletid on üks neist.
Asi sai alguse sellest, et ostsin veisehakkliha. Seni olin ostnud ikka segu sea ja veise või mõne muu elukaga. Nad nimetavad seda koduseks. Kas keegi on kunagi poes kohanud sealiha ja kalahakkliha? Ei, muidugi mtte. Seda teeb kodus ema, päriselt. Hea on. Eriti kala + pekine sealiha. Kalakotlett on kuiv, pekine siga annab mahlasuse. Haug ja siga koos – super.
Mõtlesin, et segan kotletitaigna õhtul kokku, et liha maitsestuks ja järgmisel päeval küpsetades tuleks hää tulemus.
Mingit tavalist kotletti ei tahtnud teha. Et lihtsalt liha, sool, pipar, muna, leotatud sai ja sibul. Sedamoodi tegi kotlette minu vanaema. Tahtsin midagi muud.
Niisiis, kaussi panin:
- veisehakkliha
- muna
- küüslaugusoola
- pisut jahvatatud nelki
- sutsu suhkrut
- ja kaneeli
Viimast ei olnud mitte vähe. Segasin. Et hakkliha oli väljanägemiselt ilus, siis lasin seda kõike külmkapis umbes 15 minutit seista ja maitsesin. Mmmm. Maitses nii, et tegin võileiva kotletitaigna kattega. Hull, sööb toorest liha! No, see pole pooltki nii hull, kui mu venna võime pista suhu täesti maitsestamata värske lihatükk. Oleme lihasööjate taimede perekonnast. 😉
Üle kõigi teiste maitsete kroonis kaneel. Kõik toad olid seda aroomi täis, hommikuni. Ja enamgi veel.
Järgmine päev praadisin kotlette. Jälle sai kogu elamine kaneelilõhna täis. Justkui oleks jõulud. Soojad kaneelimaitselised kotletid sinepi-ja-mee-kastmega (Felix) salatiga (redis, tomat, magus paprika, suvikõrvits, frillice salatilehed) oli hea.
Kuid kaneelihõng hõljus toas aina edasi, ka järgmisel päeval. Alles ülejärgmise päeva uus roog (kõrvitsasupp šampinjonide, sibula, küüslaugu ning suitsuvorstiga) hajutas kaneelilõhna.
Kas ma teen kaneeliga kotlette veel? Ei tea. Vähemalt hoian kaneeli puistamisega liharoa sisse ennast vaos, et seda ei saaks liiast. Eksperimendiga olen rahul. Kuidas sa ikka asjadest teada saad, kui ei proovi. Ja ega teiste katsetused, nagu me kõik väga hästi teame, endale kogemusi juurde ei anna. Teisi saab vaid usaldada, aga oma kogemus on enamat väärt.
Ikkagi soovitan: tee üks kord proovi ja puista kotletitaignasse kaneeli. Siis tead järgmine kord, kas see sulle meeldib või mitte.
PS! pildil näevad kaneeliga kotletid välja täpselt samasugused, kui kaneelita. 😀 Sellepärast ma pilti ei teinudki.
