Nähes Eveli Kauri pitsiga kindaid, soovis minu vennanaine endale saada samasuguseid. Kindad on väga ilusad, aga minu jaoks on nende juures üks pisike AGA. Nimelt praktilisus. Ühest küljest võib muidugi öelda, et need on pühapäeva käekatted ja seepärast ei kulu, kuid kui tahta natuke eputada ka argipäeval, siis on parem, kui peopesa ja pöial pitsist puutumata jäävad.
Nii ma siis nuputasin natuke ja tegin pitskatte vaid kindalaba peale. Kudusin pitsid eelnevalt valmis. Sama arvu silmuste ja sama number varrastega, kui ülejäänud töö tegin. Kui kinda randmeosa valmis sai, tõmbasin silmused pitsi allääre koest läbi ja kinnitasin igal ülejärgmisel ringil ka küljed. Nikerdamist sellega muidugi oli, aga kindad said just sellised nagu ma ette kujutasin ja tahtsin – pidulikult praktilised.
Pitsiga kinnas. Pits on kinda külge kinnitatud kudmise käigus.
Pitsiga kindad Jaanale.
