Tänane postitus ei tule käsitööst. Või õigemini mõnel määral isegi on, ehkki sootuks teise nurga alt.
Olen alates 1991. aasta detsembrist teinud tuhandeid kujundusi igasugu materjalidele – postkaardid, voldikud, plakatid, raamatud jne. Kujunduse üks osa on tekst. Paraku on umbes kaheksa teksti kümnest, mis saabuvad teksti kirjutajalt või tõlkijalt, mustad ja kujundamiseks toimetamata. Puhastamise töö teeb paraku ära disainer, sest ta lihtsalt ei talu totrusi. Aga kena oleks, kui tema saaks puhta teksti.
Olen sellest unistanud juba 20+ aastat. Ja näikse, et unistus ei taha täituda. Täna saabunud tekst ühe kataloogi jaoks, mida tõlgiti venekeelsest variandist, ongi praeguse kirjutise ajendiks. Kiidan neid kirjutajaid, kes teevad puhast tööd. Neid ikka õnneks mõned on.
Et oma silm on kuningas, siis siin on näide väga mustast tekstist, mis mitte mingil juhul kujundaja kätte jõuda ei tohiks:
Väga must tekst.
- Tekst ei tohi olla pandud tabelisse.
- Teksti ei tohi paigutada tühikute ja tabulaatorite abil.
- Teksti vahele pole vaja panna pilte.
Ja siin on sama asi puhastatuna:
Puhas tekst.
On ju drastiline vahe, eks! Minu jaoks seisneb antud juhul käsitöö selles, et korjan tekstist enne kujundusse viimist välja kõik ebavajaliku – pildid, liigsed tühikud ja tabulaatorid – ning üritan aru saada, millised varem “piltide all” olnud sõnad peaksid saama ühte lausesse.
Teksti kirjutaja teeb aga käsitööd, et kõik see jama teksti vahele tippida… Prrr!
